Aprillis oli JCI Eestil võimalus ja väljakutse korraldada JCI COC akadeemia koolitus Eestis! JCI COC akadeemia on konverentsi korraldamise akadeemia - ehk kuidas korraldada konverentse. Olles natuke ka korraldamises kaasa löönud, võtsin kooltiusest osa ka osalejana. Ja väga suurte ootustega, sest kõik osalejad kes olid siiani käinud, tõdesid kui ühest suust - see on parim koolitus, kus iial käinud.
Osalejaid oli meil kokku 16 ja peaaegu et sama palju oli ka koolitajaid. :-) Lisaks kolmele põhitreenerile Per (Norra), Deniz (Türgi) ja Olga (Liibanon), oli meil iga päev uued koolitajad. Erienvatele teemadele oma ala spetsialistid ja professionaalid. Kõik erinevad teemad, mis vajalikud edukaks konverentsi korraldamiseks olid esindatud - JCI lobbi töö, projektijuhtimine, meeskonnatöö, projektiplaanimisene, läbirääkimised, stressi juhtimine jne. jne. Mis koolituse minu jaoks eriliseks ja huvitavaks tegi oli meeskonnatöö oma majakeses ning erinevate majakeste vaheline konkureerimine. Kui enamus koolitusteemasid olid minu jaoks tuttavad, siis just meeskonntöö toimimisest ja inimestevahelisest suhetest on alati nii palju õppida. Kõik osalejad olid jaotatud omaette majakestesse, kõik söögid tegime kogu koolituse ajal ise.
Siin pildil on esindatud Sinine Meeskond. Mul ei lähe vist iial meelest, kuidas Anneli viimases lõpu presentatsioonis tomatile komistas ja peaaegu kukkuma pidi! Terve saal peaaegu karjatas! Ah -haaa - see oli kõik lõpupresentatsiooni osa ja sellest laialks litsutud tomatist sai kohe taaskasutus ja konverentsi osa. Tõeliselt vinge ja lahe lahendus! :-)
Siin on Punane Meeskond! Keskel on Monaco 2013 Eurokonverentsi üks peakorraldajaid. Tõotab tulla vinge konverents! :-) Läti endine JCI president Ivars (pildil paremal) igatahes otsustas kandideerida Eurokonverentsi direktori ametikohale, kui Läti konverentsi korraldamise õiguse endale saab. Saame näha! :-)
Mina sattusin rohelisse meeskonda, keda hellitavalt kohe "GREEN FAMILY´ks" kutsuma hakkasime. Meil oli oma ema ja isa ja tütar ja tema peigmees. Sellega sai kohutavalt palju nalja ja ma tõesti ei mäleta millal ma viimati nii palju naernud oleks. Kuid oli ka pisariad ja arusaamatusi. Oli konflikte, läbirääkimisi ja tuliseid vaidlusi. Meie peres olid esindatud lõunameremaade temperament ja põhjamaade rahulikkus. Enamus liikmed olid "punased" ja seepärast olime hästi tulemustele orienteeritud.
Igal õhtul saime uue ülesande ja tulemusi pidime presenteerima järgmisel hommikul. Seetõttu jäi uneaega päris väheseks. Samas meie oma pere lõpupresentatsiooni ettevalmistuse energiatase oli nii kõrgel, et uneaeg ei tulnud enne öösel kella 2 meeldegi.
Tagasiside ringis peeti kõige väärtuslikumaks koolitusi, mis toimusid majakestes ja kus erinevad konverentsi korraldanud inimesed käisid oma kogemusi jagamas või pea üks ühele koolitused meie põhikoolitajatelt.
Minu enda kõige uuem mõte, mis sealt kaasa võtsin oli selline: iga projekti ajaloos on hetk, kui saabub pime öö, kus kõik tundub, et on valesti ja kõik läheb allamäge ja ei näe enam tervikpilti ega lõppeesmärki. Peale seda saab ainult paremaks minna!
Esimest korda COC akadeemia ajaloos keskendusime meie konkrentsi asemel koostööle. Konkurentsi tingimused olid kõik loodud, jaotatud oli erinevalt ressursse, läbirääkimised käisid nii koolitajate kui ka majakeste vahel. Samas andis see väga hea kogemuse läbirääkimisteks ja kuidas tähtsateks kõnelusteks ette valmistada. Seega peamine õppimine oligi siis, kui midagi ette valmistasime, läbirääkisime, oma ideid kaitsesime, mitte siis kui kedagi kuulasime. Ja see tegi sellest koolitusest tõesti väga erilise koolituse!
Marju